Nadal siin oldud. Nadal veel. Mis toimunud on? Vaike loetelu:
1. kohalejoudmine 21.05. Finnair hilines Londonisse, lisaks ei teadnud Heathrow lennujaam veel sel ajal, millisest varavast lend Washingtoni valja saata. Siiski otsustati esialgse varav 23 kasuks kuid vaadati, et voib ka vabalt tund hiljem teha. Chill!
2. Washingtonis verekoer musta mehe rihma otsas himustas valge mehe vara. Alati on ju vastupidi olnud! Lisaks vottis viimases putkas istund veterinaar-agrikultuurne latiino ara kangi taissuitsuvorsti. Vabandas suu ja sorataudiga. Ilmselt tahtis ennast selle vorstiga ravima hakata.
3. Chevy impala rendikas vuristas meid kenasti jetlagi trotsides ule 200 miili lounasse Virginia Beachile, Shore driveile. Asi seegi. Meri on tanava otsas.
4. Kaisime ringi, soojust tuli ca 26 kraadi meie skaalal. Tegime tutvust ameeriklaste lahke meelega - eksalteeritud proua kusis kas me tahame politseiga tutvuda et nende hotelli parklast labi jalutasime. Jutt jumalast oige - vooras sandaal argu tallaku minu maatukki. Veenvuse margiks oleks voind ta pussi lasta. Naguinii tehakse seda siin igal ohtul niiet keegi kukub.
5. Laupaeval soitsime Apalatsi maeahelikku Blue Ridge maestikku. Riprap trail oli umbes nagu meie Viru raba matkarada ainult et korgustevahe oli umbes 790m ja pikkust umbes 15km. Sooja ka keskmisest rohkem. Samuti tuli seal vastu kilpkonn, kes oli parkimisplatsile auto korvale jatnud maha oma sobra ussi. Uss oli poolenisti pusti ja noogutas tervituseks peaga. Eesti keelt ei moistnud - ara ei lainud, noogutas sugavamalt. Igaks juhuks ei suhelnud taga rohkem. Kotkad lendasid. Oobimisme telkides kenas orus magioja kaldal (koos ujumiskohaga)-nagu tellitult oli seal monus varjuline platoo. Nii varjuline, et me enne hommikut ei marganud silte: NO CAMPING! NO FIRE! Vastaskaldal oli telk milles oli kaks poissi ja koer. Tuli poles kaua aega - koer ilmselt kartis pimedas magada. Kinnitust leidis Sun Tzu tarkus - mobiilsuse suurimaks mojutajaks on vajaliku varustuse hulk. Onneks oli varustust optimaalselt.
6. Vaated mis jalle ules ronides avanesid, olid vaart miljonit dollarit. Indiaanlased kes Shenandoah metsas ilmselt enne valgeid telkisid ei osanud seda vaadata kuna vastasel juhul ei oleks nad uks vaesemaid rahvusruhmi paljurahvuselises riigis kus elab kogunisti 14,7% latiinosid, 12,1% musti ja ca. 75% valgeid. Ilusad nimed olid nad andnud nendele, Chimney Rock jt. Ettevotlikele eestlastele Jaagule ja Aivarile sobis paremini siledatst kaljurunkadest ja konjakiplaskust sundinud nimetus Baarilett. Loodus teeb inimesed romantiliseks.
7. Teisel paeval, 25.05 eksisime ara 2 korda. Onneks nagimegi siis kilpkonna ja looduse voimu luhikestes pukstes inimsaarte ule. Retk oli usna paraja pikkusega, raskusest ca 2/3 teisele paevale jaotatuna. Pikad otsad ja pikad pausid aitasid vohma saasta. Samuti voiks oelda et maktatossudega voib kaia Eesti metsaradadel, vahegi magisemaks retkeks peavad olema poolsaapad vahemalt. Ja uskumatu, aga allapoole magedes matkamine varustusega on palju raskem kui ules vantsimine - varbad teavad.
8. Tagasitee labi magilinnakeste kus lisaks meile oli ka aeg peatunud.
9. Esmaspaeval oli oues suht soe, nii 28 kraadi - kaisime peesitamas plaazil.
10. Teisipaeval tellisin paeva meeldejatvamaks muutmiseks sooja veits juurde, nii 32 kraadi jagu sai. Tegime Marisega metsamatka First Landing parkis. Oravad ja kupressisalud. Visitor centeri voluntarist-vanamees avaldas arvamust, et ega need eurooplased normaalsed pole kui tahavad jalutada 4 miili (x ca. 1.7=km) Ocean frontile randa. Rand oli ok, Maris leidis veest telefoni (motorola), mida just metallidetektoriga oportunist polnud leidnud. Jatsime liiva sisse pusti, roomuks vaikestes mustades ahnetes silmades. F-16 tegid treeninglende nagu karbsed. Venelased muusid tanaval nanni. Krabid jooksid liivas. Pordumaja. Parast laksime Captain Georges seafood puhvetisse sooma - ehk nagu oeldakse: "Eat all you can buffet. You are fat already." Moistsin, et orjus pole kadunud - valgete voim mustade ule on asendunud toidu voimuga koigi ule. Ja see, erinevalt orjapidamisest on tappev. Ilmselt varsti hakatakse uuesti inimesi matma istuvas asendis koos majakraamiga - tool kuhu sa oled ennast pressinud ei tule enam perse umbert ara ja nuga kahvel antakse matusemaja kulul. Kusimus on kirstus. Muidu on hea kull seafood - kahju et Eesti ole MERERIIK.
11. Kolmapaeval 28.05. motlesime et votame bussi Norfolki. Tehtud, moeldud. Ymberistumistega. Onneks laksime vale suuna peale, mis andis voimaluse taiendava lisatunni veeta mustade vahel. Yo! Yo! I'm the king of the bling-bling! Ilm suht harjumusparane meile, tuult ca 15ms, sooja ca 14 kraadi. Meri tormas lahedalt, onneks majani ei joudnud. Linnas oli vaiksem. Soime Hootersis. Kanagrill kus on noored tidrikud topi, trussikute ja tossude vael. Sook oli jama, teenindus laisk. Ameerikale meeldib - see ju pensionaride riik. Kaisime rataslaevaga Portsmouthis - vana linn. 1708. OK.
1 comment:
kirjuta veel, ära nussi ajusid:)
Post a Comment